Kivikonstruktsioonid
Müüritise pingete ja deformatsioonide seos on mittelineaarne, kuna müritis ei ole elastne
keha. Koormamisel toimub müüritise deformatsioon peamiselt mördi deformeerumise
arvel. Peale elastsete deformatsioonide tekivad ka plastsed deformatsioonid.
Üldiselt võib müüritise elastsusmooduliks võtta E m = 650 fk silikaattellise ja
autoklaavsete mullbetoonkivide puhul ning teiste müürikivide (savitellis, betoon- ja
kergbetoonkivid) puhul Em = 1000 fk.
Ristlõigete projeteerimisel soovitatakse elastsusmooduli E m väärtust korrutada teguriga
0,6 (arvutusjoon joonisel).
Nihkemooduliks võib võtta (täpsemate andmete puudumisel) 40% elastsusmoodulist.
5. MÜÜRITISE TUGEVDAMINE ARMEERIMISEGA.
5.1. Müüritise survetugevuse suurendamine.
Eelmises peatükis vaatlesime müüritise purunemise põhjusi survel. Üheks
põhjuseks oli müüritise horisontaalsuunas laienemine (kutsutud esile
annaabi.ee 
