Kogemused näitavad, et parim lahendus on testimise arendusse sisseplaneerimine hiljemalt analüüsi faasist alates, hilisem sekkumine ei ole nii efektiivne. Protsessi töövoo esimeseks tegevuseks on planeerida arenduse jooksul läbiviidavad tarkvara kvaliteedi tagamise tegevused. Vastavalt süsteemi spetsiifikale määratakse testimise planeerimisel ära 1. testimisvajadused (mida ja kuidas testida) 2. kes testib (ressursid) 3. millal testib (kooskõlas üldise projektiplaaniga) Sellest järgnevalt hakatakse ette valmistama planeeritud testimise tegevusi (vastavalt testiplaanile). Vigade parandamiseks kuluva ressursi optimeerimiseks on soovitav alustada tarkvara testimise tegevustega juba tarkvaraarenduse algfaasis. Kõige esimeseks tegevuseks on testilugude koostamine. See sisaldab muuhulgas ka analüüsi/nõuete sisulist ning põhjalikku läbitöötamist ning seega võimaldab avastada analüüs puudusi ning vasturääkivusi enne realiseerimist.
4.4.5 Info vahetamise vahendid ja meetodid* 4.4.6 Tegevusaruanded 4.4.6.1 Võrdlevad Gantti graafikud 4.4.6.2 S-kõverad (teenitud väärtuse graafiline kirjeldus) 4.4.6.3 Teenitud väärtuse tabelid* 4.4.7 Ettepanekud muutuste tegemiseks 4.5 Meeskonna arendamine 4.5.1 Arendusvajaduse määratlemine 4.5.1.1 Projektiga seotud töötajate omadused 4.5.1.2 Projektiplaaniga seotud vajadused 4.5.1.3 Tööjõu juhtimise plaan 4.5.1.4 Tegevusaruanded 4.5.1.5 Väline tagasiside 4.5.2 Meeskonda loovad tegevused (Üld juhtim) 4.5.3 Juhtimisoskused* 4.5.4 Tasu ja tunnustus 4.5.5 Meeskonna koondamine ühisele territooriumile 4.5.6 Koolitus (Üld juht) 4.5.7 Tegevuse paranemine 4.6 Ajakava kontroll 4.6.1 Ajakava muutmise reeglid*