Eesti kunstiajalugu 18. sajand kuni 1990ndad
vabama käsitlusele. Tekkis näitusekunst, omamoodi tarbetu tarbekunst. Nahakunstist sai tänu Elo
Järve proffesionaalsele panusele ,,Eesti ala", tekstiilikunstis uued suunad tänu tehnoloogia arengule.
Keraamikas tekkis lahknevus eesmärgipärasuse ja dekoratiivsuse vahel kõige rohkem. Uued
materjalid äratavad suurema huvi ka ehtkunsti suunal.
Arhitektuuris toimus kuldsel kümnendil samuti oluline karika üle andmine vanadelt tegijatelt
noortele vihastele. Riiklike Projekteerimisinstituutide kõrval töödena imbusid linna pilti eesti
funktsionalism ja postmodernistlik arhitektuur. Uusi teistmoodi ideid kandsid Leonhard Lapin,
Vilen Künnapu ja Jüri Okas. Kunstide sünteesi halva näiteid magalarajoonides õhutas eestiaegse
läbitöötatud funktsionalismi edasi arendamist ja moodsas vormis jätkamist. Suurima jälje meie linna
ruumi on jätnud seoses 1980 aastate Moskva olümpiaga Tallinnas toimuvate purje regatile tellitud
hooned
annaabi.ee 
