E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Mina leidsin leedulased varsti üles, siis
kihutasin kohe lossi tagasi ja panime väravad kinni. Peagi olid röövlid köhal ja hakkasid neid
talupoegi, keda meie enam ei jõudnud sisse lasta,
41
nalja pärast maha nottima. Need vaesed inimesed olid hirmu ja ahastuse pärast kui totrad,
nad ei mõistnud palvetada, sest usku neil õiguse pärast ei olegi, muudkui vandusid ja naised
määgisid läbisegamini: «Oh Jeesuke! Oh sa taevane jumal! Oh pühad prohvused ja poostlid!»
Mõned jooksid surmahirmus peadega otsekohe vastu müüri .. .»
«Aitab, aitab!» hüüdsid mõned vahele. «Räägi, kuidas te viimaks pääsesite!»
«Te olete otsekui hagijad. Andke aega, ma räägin. Rüütel Kuuno ei suutnud seda
kannatada, hüüdis, mehed kokku, hüppas hobuse selga ja tormas läbi, lahtitehtud värava välja,
leedulaste kallale. Oi, poisid, oleksite teie näinud, kuidas röövlite pähe tema mõõgast surma
ja hukatust sadas