Tammsaare ja Gailit elulugu
mal või vähemal määral valitsema kõigis hilisemais teostes, tõustes ainuoluliseks
eelkäsiteldud satiirilises näidendis.
Lihtsaist sõnanaljadest alates - nagu koomiline haritlas- või raamatukeele (Pearul ka
piiblikeele) sõnade moonutamine või ebakohaselt tarvitamine oskamatusest (Pearu
,,hallelooja", Rava Kusta ,,ei anna õiget vahmiili välja", Hundipalu Tiidu ,,poolidiiga,
karikseriv kõlanali ,,katkikismus"; linnatõusikute keele ,,kulduura", ,,prohviit", ,,kriit" =
krediit, ,,konktuur"), koomilised hüüdnimed (,,lambasihver", ,,So ein Tere-tere", ,,majalukk"),
argoosõnad (Lible ,,kapsad", ,,palvekapsas", Mauruse ,,komade palee", Tigapuu ,,vosmi"
jne.); murde- ja rahvapäraste kõnetavade ja rahvanaljade kaudu (,,Vuatan ja vuatan, tunnistan
ja tunnistan, aga ei tunne ega tunnegi", ,,Säh, võta oma püksid ja aja uadetele jalga, las
kõnnivad tões ja õiguses"); naiivsete järelemõtlematuse veidruste kaudu (,,Kuidas peaks
annaabi.ee 
