Eesti lähiajalugu
aastal jms.
Sõjaaja elasid arhiivid üsna hästi üle. Osa küll hävis, kuid palju säilis.
Loodi uued arhiivid: Tallinnas Oktoobrirevolutsiooni ja sotsialistliku ülesehitustöö riiklik keskarhiiv
(ORKA), seal olulisemad allikad, ja Tartu osakonnast sai iseseisev arhiiv Riiklik Ajaloo Keskarhiiv. ORKAs
olid materjalid alates 1917. aastast ja Tartu RAKAs vanema perioodi materjalid.
Hiljem luuakse ENSV filmi-, foto- ja fonodokumentide arhiiv.
Eraldi arhiiv prohektdokumentide säilitamiseks.
Arhiivi ülesandeks ei olnud teadusega tegelemine ja selle kaasaaitamine, vaid oma dokumentidest välja
otsida kõik kompromiteeriv materjal ühiskonnaliikmete kohta (eriti 1940-50ndad). Esimene inimene, kes
uurijad vastu võttis oli nõukogude miilits, kes istus valvelauas. Arhiivisüsteem tema valve all.
Suur osa materjalidest oli salastatud, juurdepääsupiirangutega dokumendid. Teatud perioodide ja
annaabi.ee 
