KLASSIKALINE EHK TRADITSIOONILINE KASVATUS
Kasvatuse
lapsekesksus on lapsest lähtuv pedagoogika. Lapsekeskse pedagoogika esimeseks esindajaks
oli Jean Jacques Rousseau. Rousseau rõhutas lapsepõlve ainulaadsust ja lapse isikupära. Tema
pedagoogika kesksed teemad on lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem.
Lapses peitub sünnist saadik liikumapanev jõud, mis juhib tema arengut õiges suunas.
Rousseau arvates tuleb kesksele kohale seada laps, mitte teadmine (Hytönen).
Progressiivpedagoogilise suuna algatajaks oli John Dewey, kes mõjutas kogu 20. sajandi
lapsekeskse teooria kujunemist kõige rohkem. Progressiivpedagoogiline suund tahtis rajada
vana kooli asemele vabama ja õpilase kesksema kooli. Dewey kasvatusfilosoofia aluseks on
seisukoht, et olulised on õppiva indiviidi kogemused. Tõeline kasvatus toimub kogemuste
kaudu aga kõik kogemused ei ole kasvatavad (Hytönen).
ALTERNATIIVPEDAGOOGIKA SUUNAD
20. sajandi esimesel poolel tekkis Euroopas palju alternatiivpedagoogikaid
annaabi.ee 
