raadiod), sides jne. Automaatjuhtimises kasutatakse kahte juhtimisviisi: aparatuurne juhtimine ja programmjuhtimine (joonis 1.1). Esimesel juhul koostatakse düüsiline skeem, mis koosnev releedest, lülititest, kontaktoritest jne. Teisel puhul piisab programmi koostamiest kontrolleri jaoks. On selge, et programmi on palju lihtsam muuta, kui releeskeemi ümber tinutada (näiteks vigade puhul). Seepärast kastutatakse tänapäeval valdavalt programmjuhtimist. Aparatuurne juhtimine on jäänud aastate taha, kuid siiski on seda juhtimise viisi võimalik leida vaneamate kasutusel olevate seadmete juures. Keskprotsessoris toimuvad kõik loogilised ja aritmeetilised operatsioonid. Mälu on jaotatud kahte ossa: andmemälu ja programmimälu. Andmemälu maht on tavaliselt mõnest kilobaidist mitmekümne kilobaidini. Pordid on ettenähtud kontrolleri sidumiseks juhtiva objektiga:
määratud programmeerimisviise (joonis 5.9): Joonis 5.9 kontaktaseskeemi Ladder Diagram (LD) või Ladder Logic (LAD); algoritmi plokkskeemi ehk sammprogrammi Sequential Function Charts (SFC); loogikaskeemi Function Block Diagram (FBD); C++ või Pascal´i sarnast kõrgkeelt Structured Text (ST); käsulisti Instruction List (IL) või Statement List (STL). Ülaltoodu näitlikustamiseks vaatleme elektriajami programmjuhtimist loogika- kontrolleri TSX17 abil. Juhtimisülesanne on järgmine. Asünkroonmootoriga elektriajam käivitatakse käivitusnupu abil ja seejärel kontrollitakse tema võlli pöörlemist induktiivanduri abil, milline annab võlli iga pöörde kohta ühe pingeimpulsi. Kui võll on teinud 1200 pööret, süttib hetkeks signaallamp teavitamaks peatset mootori väljalülitamist. Kui võll on teinud 1500 pööret, lahutatakse mootor vahelduvvooluvõrgust ja lülitatakse 3 sekundiks
annaabi.ee 
