laiemalt"? Nimelt on maailma tarkvaratootmises kaks põhilist lähenemisviisi - struktuurne ja objektorienteeritud (lühendatult OO). Lähenemisviis ei kehti ainult programmi kirjutamise kohta, vaid ka probleemi analüüsimise ja programmi projekteerimise kohta. Räägitakse ka erinevatest paradigmadest (paradigma on komplekt mõisteid ja tõekspidamisi). Nende olemusest seekord juttu teemegi. Struktuurprogrammeerimine Selle lähenemise sünniaastaks loetakse 1968, mil väljapaistev hollandi programmeerimisteoreetik E. W. Dijkstra avaldas artikli "GO TO lausest", milles ta nõudis, et programm oleks lausete esinemisjärjekorras vabalt loetav, see tähendab, et programmis ei oleks GO TO-st tingitud tagasihüppeid. Isiklikust kogemusest võin väita, et on võimalik kirjutada tuhandeid ridu pikki programme nii, et ei ole kordagi vaja kasutada GO TO suunamislauset. See on ka tõestatud, et programmi saab kirja panna ainult kolme konstruktsiooni - käskudejada, valikut ja kordust - kasutades.
Nimelt on maailma tarkvaratootmises kaks põhilist lähenemisviisi - struktuurne ja objektorienteeritud (lühendatult OO). Lähenemisviis ei kehti ainult programmi kirjutamise kohta, vaid ka probleemi analüüsimise ja programmi projekteerimise kohta. Räägitakse ka erinevatest paradigmadest (paradigma on komplekt mõisteid ja tõekspidamisi). Nende olemusest seekord juttu teemegi. Struktuurprogrammeerimine Selle lähenemise sünniaastaks loetakse 1968, mil väljapaistev hollandi programmeerimisteoreetik E. W. Dijkstra avaldas artikli "GO TO lausest", milles ta nõudis, et programm oleks lausete esinemisjärjekorras vabalt loetav, see tähendab, et programmis ei oleks GO TO-st tingitud tagasihüppeid. Isiklikust kogemusest võin väita, et on võimalik kirjutada tuhandeid ridu pikki programme nii, et ei ole kordagi vaja kasutada GO TO suunamislauset. See on ka tõestatud, et programmi saab kirja panna ainult kolme konstruktsiooni - käskudejada, valikut ja kordust - kasutades.
annaabi.ee 
