Laialdane kasutus, kuni 1970ndateni. Eestis laialdaselt tuntud aritomeeter "Felix" Kangasteljed 1728 Falconi mehaanilised Kangasteljed Puuliistud mille sisse puuritud augud Läbi aukude niidid Kasutus mustrite kudumisel Hiljem arenes perfokaart juhtimissüsteem Eellugu 1805 a. Jacquard täiendas Falconite puuliiste. Kasutusele kartongpaber. Täisautomaatsed kangasteljed 1834 a. Babbage uus idee luua "analüütiline masin". Esimene programeerija Ada Lovelace Eellugu (2) Boole avaldas 1854 a. teose, kus tutvustas Boole algebrat. Kaheväärtuseline matemaatika. Dublini arveametnik Percy Ludgate alustas 1903 a. "analüütilise masina" konstrueerimist. Täiendas Babbage ideed. Võttis kasutusele perfolindi süsteemi. II maailmasõda Sakslaste legendaarne Enigma IV 1936 aasta. Inglased leiutasid mehaanilise arvuti BOMBE 1939 aasta, Enigma murdmiseks. 1943 loodi kiirem arvuti Colussus,
Kuna iga operatsioonisüsteem vajab virtuaalmälu ainult oma töö ajal (st mitte kunagi korraga), siis teiste saalealade säilitamine peale hetkel töötava süsteemi oma on ilmne ruumi raiskamine. Palju tõhusam oleks ühe ja sama saaleala ühiskasutus. Taoline variant on võimalik, kuid vajab veidi häkkerioskusi ja mõned väidavad ,et siis peab eraldama kaks korda enam kilobaite , kui on füüsilist mälu. Virtuaalmälu kasutamisel on eelised: 1)On võimalik jooksutada rohkem programm 2) Programeerija ei pea muretsema selle üle ,et kood tervikuna põhimällu mahuks. Lihtsustab programeerimist 3) Programmi laadimise ja saalimise aeg lüheneb , sest mittekasutatavat koodiosa ei paiguta põhimällu 3. Operatsiooni süsteemide plussid ja miinused. Linuxil on selline boonus ,et käideldava mälu suurus kasvab oluliselt. Nii ,et tuum peaks kirjutama kasutamata mäluploki sisu kõvakettale , et mälu saaks kasutada muudeks tegevusteks
kuidas paremini enda loodut varjata ja kuidas üldse viiruseid kirjutada. 1987. tulnud Lehigh viirus on kõige paremini tuntud oma suure kahju tekitamise poolest, kirjutas kettal olevad failid üle. Kui viirus kirjutati kettale, kontrolliti mitu nakatunud faili on, kui neid oli neli siis kirjutati ketas üle. Koos sellega hävis ka ise. Samal aastal ilmunud Win32.Worm.Suriv.A(tuntud ka nime all Jerusalem ja BlackBox) oli rohkem kurb kokkusattumus, kui plaan teha suurt kahju. Nimelt üks Israeli programeerija püüdis muuta .exe-de instaleerimise protsessi, aga tegi hoopis viiruse, mis hävitas kõik .exe-d ning näitas musta kasti. Käivitus ta alati 13. reedel, väljaarvatud aastal 1987. Palju seda tüüpi viiruseid liikus ka hiljem, aga Windows ei ole enam ohutstatud, sest viirus toetus DOSile. 1987. aasta lõpus tekkinud viirus Cascade.1701 tõi kaasa selle, et hakkati tõsiselt mõtlema antiviruse tegemisele. See on sellepärast tähtis, et krüpteeris selle, mida ta teeb ning seetõttu