Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.
diferentseerumise protsessides.
Teisest küljest võivad fütoöstrogeenid aga võibolla just tänu nende antiöstrogeensele toimele kaitsta
inimese organismi südame-veresoonkonna haiguste, rinna-, eesnäärme ja käärsoole vähi ning
postmenopausiaegse osteoporoosi eest. Fütoöstrogeenid ei ole mutageensed Amesi katses ega
kantserogeensed suu kaudu manustamisel.
Glükosinolaadid e. sinepiõliglükosiidid: Siia kuulub üle 100 tioglükosiidi (sinigriin, progoitriin e.
glükorapiferiin, epi-progoitriin, glükobrassitsiin jt.), mida on leitud kuni konts-ni 60 mg/g rist-
õielistest (Brassicaceae e. Cruciferae) taimedest nagu brokoli, pea-, roos-, lill- ja spargelkapsas,
kaalikas, naeris, redis, aedrõigas, mädarõigas, sinep, raps jt. Nende bioloogiline aktiivsus tuleneb nii
lähteühendi kui ka inimese seedekulglas esineva bakteriaalse mürosinaasi (tioglükosidaasi) toimel
nendest tekkivatest isotiotsüanaadist e. sinepiõlist, nitriilist, oksasolidiintioonist (OZT) ning
tiotsüanaadist