Asutuse areng, linnastumine (konspekt)
saj.
keskel, sest tööstus ja kaubandus vajasid palju tööjõudu. Kuna see ajajärk langes kokku
demograafilise plahvatusega, siis jätkus rahvast nii maaasulatele kui ka linnade kasvuks. Eriti
kiiresti kasvasid olemasolevad linnad, kuid rajati ka uusi.
19.saj. ületasid esimestena miljoni elaniku künnise London (1810), Pariis (1846) ja New York
(1860). 20.saj. alguseks oli miljonilinnu juba 20. Esimesena 10 miljoni elanikuga linnaks New
York 1950.aastal Prognoside kohaselt on 2015 aastal 10 miljoni lunnu 21.
Kui varasemal ajal linnad vaödavalt kasvasid, siis 1960.aastatel hakkas PõhjaAmeerika ja
LääneEuroopa riikide linnades rahvaarv eeslinnastumise (suburbanisatsioon) tõttu vähenema.
Linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid.
1980.a. algas koguni vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon)elanike lahkumien linnadest
kaugematesse maapiirkondadesse. 21.saj