CT spetsiifilisus 75% : 60st tervest uuritud patsiendist tunnistati terveks (negatiivne testitulemus) 45 ja ekslikult haigeks (positiivne testitulemus) 15 patsienti. Seega kokku said positiivse testitulemuse 28 + 15 = 43 patsienti, kelledest tegelikult haigeid oli 28 ehk 65%. Negatiivse testitulemuse sai, ehk tunnistati terveks 45 + 12 = 57 patsienti, kelledest 45 ehk 79% olid ka tegelikult terved. Järelikult saime: positiivne prognoosiväärtus 65% (positiivse tulemusega isik on haige) negatiivne prognoosiväärtus 79% (negatiivse tulemusega isik on terve) Kanda andmed järgmisse 2x2 tabelisse Haigus Kokku Test + + 28 45 73
Vastavaid tõenäosusi nimetatakse positiivseks ja negatiivseks Teine võimalus on valimi logaritmiline teisendamine (st aritmeetilise Suremistõenäosuse (kasutatakse suremuse üksikasjalikumal uurimisel prognoosiväärtuseks, mis sõltuvad haiguse levimusest. Positiivne keskmise asemel arvutatakse geomeetriline keskmine). Iga uuringu mingil ajavahemikul või mõnes rahvastikurühmas) ehk tõenäosusele prognoosiväärtus näitab tõenäosust, et positiivse testi tulemusega konkreetne arvuline tulemus võib sõltuda: ·Uuritava nähtuse surra (kasutatakse sümbolit nqx), mis tähistab x-aasta vanuse inimese inimene on haige. Negatiivne prognoosiväärtus näitab tõenäosust, et olemusest: nt otsitava efekti olemasolust või puudumisest · Juhuslikust tõenäosust surra enne x+n eluaasta täitumist
esineb kaht liiku väärklassifitseerimist: osa tervetest liigitatakse ekslikult haigeteks(väärpositiivsed), osa haigetest aga terveteks(väärnegatiivsed). Teine situatsioon, mille korral tuleb võtta arvesse väärpositiivseid ja väärnegatiivseid, ilmneb skriiningul. Nende isikute proportsioon, kelle skriiningutest osutus positiivseks ja kes on õigepositiivsed, kannab nimetus prognoosiväärtus. Standarditud (ehk standardiseeritud) haigestumuskordaja. Üheks võrreldavust parandavaks võtteks on standardimine. Selle võtte mõistmiseks tuleb omaks võtta, et üldkordaja kujutab endast kihtide kaupa esitatud erikordajate kaalutud keskmist, kusjuures kaalud on proportsionaalsed isikute või inimaastate arvuga kihtides. Vanuse järgi standardimisel arvutatakse üldkordaja ümber kordajateks, mis esineksid siis, kui kummagi rahvastiku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
