Eesti loomastik. Selgrootud
Võrkja soonestustega väliselt sarnaseid tiibu on kaks paari. Eestiibadel esineb tiivatähn
pterostigma. Emasloomadel on pikk muneti. Munad munetakse puitu või
koorepragudesse. Rööveluviisiga vastsed elavad koorepragudes või teiste putukate
koorealustes käikudes. Eestis on tavalisem kaamelkael Raphidia notata.
Liikide arv: 200, Eestis 4 liiki.
Kirjandus: -
Selts: Suurtiivalised Megaloptera
Keskmised kuni suured (tiibade siruulatus kuni 130 mm), prognaatse pea ja
haukamissuistega putukad. Tundlad pikad niitjad. Kilejaid võrkja soonestusega tiibu
kaks paari. Röövtoidulised vastsed arenevad vees ja hingavad külgmiste
trahheelõpustega, nukkumiseks väljuvad veest. Valmikud arvatavasti ei toitu ja elavad
lühikest aega varakevadest alates veekogude läheduses. Loidtiiblased Sialidae kuuluvad
mõõtmetelt väiksemad putukad. Tuntum on harilik loidtiib Sialis lutaria.
Liikide arv: umbes 120, Eestis 4 liiki.
Kirjandus: -
annaabi.ee 
