Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. (kelle munarakud viljastuvad vees.) Kehasisene viljastumine esineb lülijalgsetel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Munarakk on munasarjas kuni ovolutsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eirtab folliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone- östrogeeni ja progestreooni. Need hormoonid pidurdavad uues munaraku küpsemist. Kui munarakk jääb viljastumata, hävib mõne aja pärast ka kollakeha ja algab emakaseina taandareng. Suur osa emaka limaskestast eemaldub naise organismist menstruatsioonil. Ajavahemikku ühe menst algusest teise alguseni nim menstruaaltsükliks. Menstruaaltüskliga kaasnevad perioodilised muutused emakasiseses temp. Veres esinevate naissuguhormoonide tasemes ja emaka limaskesta paksuses
emakakael hakkab aeglaselt avanema. Östrogeenide mõjul ilmnevad innasümptomid ÖSTRUM LH luteiniseeriva hormooni mõjul toimub ovulatsioon e tertsiaalfolliikulite lõhkemine. üksikud ovulatsioonid jägnevad üksteisele, see kestab 4 tundi ja rohkem (nooremistel ja stressis emistel) munarakud liiguvad munajuhadesse tertsiaalfolliikulite asemele tekivad kollakehad (LH mõjul) kollakehad hakkavad tootma progestreooni, mis pidurdab uute folliikulite valmimist ja reguleerib emaka arenemist loote kasvuks vajalikus suunas kui vabanevad munarakud jäävad viljastamata, taandarenevad kollakehad tsükli lõpuks ja progesterooni tootmine lõppeb. AINULT ÖSTRUMI FAASIS (inna faasis) - TOIMUB OVULATSOON - AVALDUB PAIGALSEISUREFLEKS - SAAB EMIST EDUKALT TIINESTADA METÖSTRUM Hüpofüüsis toodetakse jätkuvalt LH (luteiniseerivat hormooni)
annaabi.ee 
