Looming kui paratamatus
Looming kui paratamatus
Inimesed on indiviidid. Samamoodi on kunsti ja inimese vaheline suhe
individuaalne. Loomine võib kohati olla väga isiklik protsess, sellepärast
saab rääkida vaid üldiselt inimkonnast ja üldistest näidetest ning
põhjustest. Usun, et inimesel on puhas loomise vajadus juba inimkonna
algusest saati. Aga miks tekib inimesel see vajadus?
„Kunstnik profiteerib kõigelt, millega ta satub vahetusse kokkupuutesse,
võttes vajaliku nii oma õnnestu kui kannatusist.“ ütleb kirjanik Artur
Alliksaar. Loogiline on, et ümbritsev keskkond mõjutab inimest
paratamatult. Kunstnik, soovides luua midagi oma, peab kasutama ennast
ümbritsevat teadlikult rohkem. Kirjanik, kes istub laua taha, et välja
mõelda suuri mõtteid või lugu, võib küll pakkuda lugejale head
meelelahutust, kuid kui see lugu ei põhine mitte millelgi ega tule tema
annaabi.ee 
