Valtsimistemperatuuri järgi eristatakse külm- ja kuumvaltsplekki. Torud liigitatakse õmbluseta torudeks ja keevistorudeks (õmblusega torudeks). Õmbluseta torusid toodetakse valtsitud ümarprofiilist siseõõnsuse moodustamisega torni abil. Keevistorusid tehakse metalliribakujulisest torutoorikust, mis erilistes valtspinkides järk- järgult toruks vormitakse ja seejärel piki õmblust kinni keevitatakse. Spetsiaalsete valtstoodete hulka kuuluvad perioodilised profililid masinaehitusele (näiteks väntvõlli toorik autoehitusele), tervikrattad vaguniehitusele, kuulid, rõngad, hammasrattad, sarrusmetall ehitustööstusele jms. Valtsimisel on lähtetoorikuks metallurgiatööstuse valuplokid. Valtsmetall saadakse mitut valtsimisläbimit kasutades, milliste kestel toimub pidev valtstoote lõppkujule lähenemine. Plekki valtsitakse siledate silindriliste valtsidega, kusjuures iga läbimiga lähendatatakse valtse teineteisele
tehakse metalliribakujulisest torutoorikust, mis temperatuuri ületavatel temperatuuridel. erilistes valtspinkides järk-järgult toruks vormitakse Sepistamine e. vabasepistamine on surve- ja seejärel piki õmblust kinni keevitatakse. Spet- töötluse perioodiline protsess (sele 2.9a). Sepis- siaalsete valtstoodete hulka kuuluvad perioodilised tatakse tavaliselt kuumalt. Saadud pooltoodet või profililid masinaehitusele (näiteks väntvõlli toorik toodet nimetatakse sepiseks. Eristatakse käsitsi autoehitusele), tervikrattad vaguniehitusele, kuulid, sepistamist ja masinsepistamist. Viimane jaguneb rõngad, hammasrattad, sarrusmetall ehitustööstu- omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks sele jms. pressidel.