V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Küllalt sellestki, kui kohtunik näo teeb,
nagu kuulaks ta; ja auväärt noorem kohtunik täitis seda õiges kohtupidamises ainsat olulist
tingimust seda paremini, et ta tähelepanu ei saanud segada ükski lärm.
Siiski oli saalis keegi, kes halastamatu valvsusega iga ta tegu ja liigutust jälgis, nimelt
meie sõber Jehan Frollo du Moulin, see eilne väike skolaar, see «jõlkuja», keda kindlasti
alati võis kohata kõikjal Pariisis, ainult mitte professorikateedri lähedal.
«Vaata,» ütles ta õige tasa oma kaaslasele Robin de Poussepainile, kes tema kõrval itsitas,
kuulates ta seletusi stseenide kohta, mis nende silme eest mööda libisesid, «seal on
Jehanneton du Buisson, Uueturu laiskvorsti ilus tütar! Ausõna, vana mõistis ta süüdi -- ta
peab küll pime olema, mitte ainult kurt. Viisteist sol'i ja neli Pariisi teenarit karistuseks selle
eest, et kaht roosikrantsi kaelas kandis! Veidi kallis! Lex duri carminis 1 . Aga kes
Karm seadus (lad. k.)