Eesti kirjanduse ajalugu II
)
Hugo Raudsepa kannatustee (1973, Viiu Rausepp-Tulk) ilmunud väljaspool Eestist.
Ta elu viimane järk kujuneb draagiliseks ta vangistatakse ja sureb hiljem vangilaagiris. Võib
öelda, et ta loomingi jaguneb üsna selgelt neljaks perioodiks 1) tähendusetu periood, midagi ei
tule välja Noor Eesti ajal; 2) 20ndate algus ja keskpaik, kus algavad draamaotsingud; 3)
kõrgperiood mahub aastatesse 1929-1934; 4) hilislooming heterogeenne, on häid näiteid
professioniaalsest draamaloomingust, kuid kõikuv. Võrreldes varasema
rahvalikukomöödiaga, on Raudsepal eneseiroonilise peegelduse võimet. Rahvalikud
komöödias peab peretütar mehele saama viimases vaatuses.
Ta üritab 30ndate keskpaigas sõjalipatriootlikku kirjandust avaldada, aga neist teame
kahtlemata vähema. Hägustumine tuleb ka seetõttu, et ta ambitsioon süveneb, aga mingid
seinad tulevad ette. Raudsepp valdab hästi komöödiazanrit, aga kui ta hakkab midagi muud