AVALIKU HALDUSE REFORM
(Sorensen 2002, 264)
Institutsionaalse legitiimsuse1 kriteeriumit silmad pidades võib järeldada, et “Organisatsioonid
on efektiivsed juhul, kui organisatsioonivälised hindajad peavad nende institutsionaalset
raamistikku ja otsusetegemiste protseduuri sobivaks.“ (Sorensen 2002, 265) Väga tihti on
riigiasutuste juhtpositsioonidele paigutatud isikud, kes on süsteemi poolt ametikohale “sobivad”,
kuid professionalsust nende töövõtetes või eesmärkide seadmises ei väljendu. See koormab
asutuses töötavaid ametnikke ning seda raskem on süsteemi enese eesmärkke projitseerida
väljaspoole ja viia neid kooskõlla ühiskonna omadega, rääkimata sisemisest harmooniast.
Järgneb efektiivsuse langus, mis tuleneb madalast motiveeritusest ja konkurentsi puudumisest.
Tagajärjed mõjutavad otseselt tarbijaid, aga ebaefektiivne süsteem püsib edasi just selle tõttu, et