Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
pärast oli Eestis juba kaks päevalehte (Postimees ja Teataja). Siit võib edasi vaadata
ajakirjanduskontsernide teket ja arengut Eesti Vabariigi päevil, esimese tabloidi
(1922, Aleksander Veileri "Esmaspäev") sündi vms. Jälle lõhub loogilise arengu aasta
1940, ja see loogiline areng sai jätkuda 1980. aastate lõpust, näiteks võttes "Eesti
Ekspressi" sünni (1989).
Eesti ajakirjandust periodiseerides võib lähtuda ka elukutse arengust.
Professionaalne amet e selgelt professionaliseerunud amet on arst, jurist, kirikuõpetaja
(kui meenutada, milliseid aineid hakati esimestes Euroopa ülikoolides eelkõige
õpetama!). Klassikalises mõttes professiooniks ei arene ajakirjandus ilmselt kunagi: ta
sõltub ühiskondliku süsteemi olemusest, seda reguleerivatest jõududest, tehnoloogia
arengust ning majanduslikest teguritest.
Periodiseerimise võimalused
Ajakirjaniku elukutse arenguetapid
Üleminekustaadiumis olev amet liigub professionaalsuse poole ja omab mõningaid
annaabi.ee 
