Vana-Kreeka: Kuulaja ja vaataja
maagiline jõud. Kreeklased kujutasid pettust ja võrgutamist sageli visioonide, kujutuste ja
fantaasiate vormis, seetõttu võis väljaöeldud sõna olla mähitud väliselt võluvasse loori, mille
taga peitus aga vale. Erinevate valedega põimitud jutustused võivad meid tõest väga kaugele
juhtida. Varases Kreeka poeesias on mainitud ka laulu maagia hädaohtlikkust. Poeesia paneb
inimesed muresid unustama, laul suudab kustutada ka mälu. Maagiline vägi muutus 6. sajandi
lõpus, kõnekunsti professionaliseerudes ja ratsionaliseerides, pelgalt tehnilise võimekuse
küsimuseks. Teater oli koht, kus rahvas elas välja oma emotsioone. Ateena ühiskonnas olid
teatris kõige olulisemad inimeste reaktsioonid.
Draama: päritolu ja iseloom
Kui kirjutamine hakkas 8. sajandi lõpul eKr omandama järjest suuremat tähtsust, muutus
silma ja kõrva vahekord. Poeedid hakkasid kirjutama tasu eest, täites erinevatest maailma