Johan Laidoner
algusest peale ja kasvas kogu aeg seoses suurte kaotustega ohvitserkorpuses eriti sõja
algupoolel. Otsus oli õige ja sõja lõpuks kasvas Eesti ohvitserkond 10% võrra.
Sõjaväe tegusa süsteemi loomine oligi ülemjuhataja tegevuse peamine saavutus. Üks kogenud
tööstusjuht ütles kord allakirjutanule, et hea juht pole mitte see, kes kogu aeg juhib, vaid see,
kes loob struktuuri, mis ise töötab. Eriti vajalik oli see Vabadussõja oludes.
Et juhtida sõda, on vaja lisaks professinaalsusele sõjakunstis olla ka poliitik. Laidoner oli
kahtlemata palju suurem poliitik kui osa tolleaegseid Eesti kutselisi poliitikuid. See on ka
arusaadav, sest sõjaväelase kutse nõuab halastamatut rehkendamist realiteediga. Sõdurit ei
sega miski nägemast ka ebameeldivat tõde. Teisalt ei mõtle ta endale välja tarbetuid
piiranguid, kui need segavad edu saavutamist. Tähtsaim poliitiline otsus, mis Laidoneri