Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele.
Piibliteemade käsitlus anti rangetes ikonograafilistes
skeemides, kus kirikute uhke ja salapärane interjöör pidi kinnitama jumala vägevust. Kirikute
sisekujunduses kasutati ka poolvääriskive ning marmorit. Põrandad olid laotud värvilise
marmormosaiigina. Alates 13.sajandist hakati kirikud järjest enam kaunistama freskodega. Bütsantsi
kunstis rõhutatud dekoratiivsus, värv ja joon avasid tee ka idamaiste vormide paremiku sissetungile.
Bütsantsi profaanehituste sisekujundus ei ole säilinud, kirjalikud allikad viitavad sisekujunduse
külluslikkusele, mille rõhutamiseks kasutati rikkalikult tekstiili, mis oli idamaade mõjutustega
(propaatkangas – metallniidist mustritega).
Värvid. Bütsantsi interjööris kasutatud värvipalett oli rikkalik ja toretsev, domineerivad kuldne,
purpurpunane, tumelilla, malahhiitroheline ja must. Värvide kasutamine ei teeninud naturalistlikke