Hüdrobioloogia konspekt
Tõusu ja mõõna piirkonnad on erilised kasvukohad, eriti
moluskitele. Sellised kasvukohad puuduvad järvedes.
2. Soolsus – rannikumere eri piirkondades soolsus erinev. Estuaarides soola-mageda segu
loob tingimusi! Sagedasti muutuv soolsus põhjustab raskeid osmootilisi gradiente – tugev
mõju organismidele. Eri taksonid lahendavad osmoosiprobleemi erinevalt. Õistaimedel on
soolanäärmed, mis ei lase ülemäärasel soolal taimedesse tungida. Produtsentidel võime
produtseerida orgaanilisi ühendeid – petaniin, proliin ja dimetüülsulfionipropionaat
(DMSP) – aitavad säilitada osmootilise balansi rakumahlas. Seda ainet on estuaaride
soontaimedes, ULVAs ( rohevetikas) ja fütoplanktonis. DMSP muutub dimetüülsulfiidiks
(DMS) – suurimaid amosfääri jõudva väävli allikaid – põhjustab happevihmasid. DMS
võib mõjutada pilvkatet. Loomad higistavad sooli nahale.
annaabi.ee 
