Referaat Toomas Karjahärmi`i raamatu "Oleviku minevikud" põhjal.
kogum on Riia-linna õiguse variant Tallinna linnale aastast 1227. Keskajal hakati suulisi ja
ürikutesse kätketud õigusnorme koondama õigusraamatutesse, millest üks esimesi oli 14.saj
1 ,,Toomas Karjahärm" (2010) lk 60
algul koostatud kolmeköiteline ,,Liivimaa peegel". Trükikunsti leiutamisega 15.saj hakati
õigusakte trükkima. 1539 aastal trükitud orduametniku Dionysius Fabri koostatud
viieköiteline ,,Fabris Formulare Procuratorum" võttis kokku siinse protsessiõiguse. Rootsi ajal
välja antud normatiivaktidest on tähelepanuväärsemad Gustav II Adolfi allkirjastatud Tartu
Ülikooli asutamisürik 30.juuni 1632 ning Karl XI 1681. ja 1687. Aasta otsused pärisorjuse
kaotamise kohta Liivi-ja Eestimaa kroonumõisates. Seadustekogudest tähtsaim on
,,Liefländische Landesordnungen" (1673, 1707), mis haaras peaaegu kõik õiguse harud.
18. sajandi poliitilise ajaloo peamised allikad on Vene keskvalitsuse ukaasid ja kohalike
annaabi.ee 
