Mats Traat
avaramalt humaansemasse mõistmisesse, väljumata ajalooliselt
konkreetse raamidest.
Oma romaani kangelasi on Traat ise iseloomustanud ühteaegu nii maa
isandatena kui ka vangidena.
Haarava eetilis-filosoofilise sisuga romaanile “Tants aurukatla ümber”
kuulub eesti nüüdiskirjanduses väga silmapaistev koht. See romaan on
pälvinud Nõukogude Eesti preemia ning 1999.a. läbiviidud küsitlus tõstis
ta läbi aegade 50 parema raamatu seas kolmekümnendale kohale.
Probleemiseadelt, esituslaadilt ja elutunnetuselt seostub eelkäsitletud
teosega minevikuaineline romaan “Pommeri aed” (1974, 38.a.), ehkki
selle aja- ning ühiskonnahaare on ahtam. Autor jälgib kujutatavat taas
eetilise nurga alt, tuues peategelaseks möödunud sajandi lõpu praktilise
teoinimese, rangemeelse ja õiglust armastava külakoolmeistri, kes on
küll tervete ja kõlbeliste põhimõtetega, ent mitte mingi isamaalane või
rahvavalgustaja, nagu võiks arvata ärkamisajajärgsest tegevusajast.