Loogika aine ja ajalugu
sisu, näiteks ei saa me kindlad olla, et ühel hetkel ei leita mingit uut ja hoopis eriskummalist, senitundmatut ja
ettekujutamatut meetodit, mida siiski algoritmiliseks võib pidada. See on küll äärmiselt ebatõenäone - siiamaani pole
kellelgi tekkinud tõsist soovi või võimalust Churchi teesi kuidagi kahtluse alla seada.
Lisaks Churchile ja Turingile tegelesid lahenduvuse problemaatikaga veel päris paljud loogikud: probleemiklasside
lahenduvuse uurimine on 20. sajandi loogika klassikaline temaatika, ning praegusajal töötatakse selle teema kallal
aktiivselt. Ainult lahenduvuse probleemidega tegelevat spetsiaalset uurimisvaldkonda nimetatakse algoritmi- ehk
rekursiooniteooriaks.
Üks suuremaid valdkondi loogikaga seotud lahenduvuse uuringutes on predikaatarvutuse lahenduvate ja
mittelahenduvate klasside väljaselgitamine. Nagu öeldud, pole predikaatarvutus tervikuna lahenduv. Kui aga