parlamendi töökord, organisatsioonikultuuri korral aga omandisuhted, tegevusvaldkonna eripära, ettevõtte ajalugu jms. Mis on tegevus ja mis tegevustingimused, ei tulene mitte niivõrd nende endi mingitest ,,igavestest ja ainuomastest" tunnustest, vaid pigem probleemidest, millega parasjagu on tegemist. Tegevuse ja tegevustingimuste eristamise probleemispetsiifilisusest tähendab, et majandusanalüüsi põhimõttelist kaheastmelisust tuleb käsitleda suhtelise ja probleemikesksena. Tegemist on eelkõige metodoloogilise uurimisstrateegiaga, mis lähtub rohkem probleemi püstitusest kui vahetust objektiivsest reaalsusest. Tavapärases majandusteaduses vaadeldakse majandussüsteeme, konstitutsioone, õiguskorda, aga ka ettevõtte ja organisatsioonivorme enamasti tegevustingimustena, samal ajal käsitletakse konkreetseid poliitilisi meetmeid või ettevõtte juhtkonna otsuseid tegevusena. See ei ole siiski alati otstarbekas
Vilde näitab tegelikult seda, et ega see suur usk kuskile ei vii, aga möönab seda, et muud pääsuvõimalust 19. sajandi keskpaiga talupoeg ei näe. Kergemat elu kuskilt ei paista ja ainus abinõu selleks on selle sama prohvet Maltsveti usk. 18. Eesti vanema kirjanduse alkoholinarratiiv ja kõrtsi teema Lääne-Euroopa suhe alkoholiga on pigem naudinguline. Põhja-Euroopas (ka Eestis) käsitletakse alkoholi probleemikesksena. Algab juba Russowi kroonikast (ta nimelt põlgas talurahva liigjoomist). Erandiks on pidustused ja pulmalaulud, kus alkohol seostub rohkem lõbuga. Koloniaalpoliitikas on alkoholi alati käsitletud kui midagi võõrast, mille on kaasa toonud vallutajad v uued valitsejad. Eksisteerib 3 diskursust, kuidas alkoholist räägitakse 1) moraali diskursus (kirik) 2) meditsiiniline diskursus: 18. saj alkohol haiguse kontekstis. 3) sotsiaalne diskursus
annaabi.ee 
