Meditsiiniajaloo konspekt
Ehrlich oli juba noorelt
olnud huvitatud koevärvidest, ta jätkas uurimistööd ka ülikoolis. Teda peeti erakordselt
andekaks histokeemikuks, koevärvide pinnalt jõudis ta ka oma ,,võlukuuli" kontseptsioonini
farmakoloogias, st, ta eeldas, et kui on võimalik siduda spetsiifilise värviga mingi spetsiifiline
osa rakust või koest, peaks sama moodi olema võimalik ravimiga siduda (viia koos
värvainega eesmärgile ka ravim) mingi spetsiifiline probleemidetekitaja organismis (bakter
või siis ka viimase poolt tekitatud mürk, nn toksiin). Ehrlich suutis tõestada, et värvides
malaariatekitaja (metüleen-sinisega), kaasnes sellega ka tagasihoidlik raviefekt.
Tema esimene suur saavutus oli koos Emil Adolph v. Behringiga (1854-1917) välja töötada
difteeria seerum. Selle töö käigus rajas ta (1897) nn kõrvalahela teooria (Seitenkettentheorie /
side chain theory), milline seletas (vere)rakkude immuunreaktsiooni. Ehrlichi arvates olnuks
annaabi.ee 
