Kõne. Üksteist peab hoidma.
taha, et meist lihtsalt mööda kõnnitaks, vaid, et keegi aitaks.
Tänapäeval võib päris tihti kuulda ninga ka lugeda artikkleid, et side põlvkondade vahel on
nõrgenemas või suisa kadunud. Kindlasti nii see ka on. Meie kohata kiirtempoline elutempo ei
võimalda tihti pereliikmetel nii palju koos olla, kui see täisväärtuslikuks kooseksisteerimiseks
vajalik oleks. Liiga vähe aega veedetakse koos, ühisüritusi korraldatakse vähe ning paljud
vanemad ei tea oma laste probleemidestgi. Inimeste väärtushinnangud on muutunud. Enam ei
ole esimesel kohal perekond vaid hoopis töö. Perekonna hoolivus ja soojus on aga ühiskonna
oluline peegel. See peaks olema niisama loogiline nagu näiteks aasta- või kellaaegade
vaheldumine.
Ma ei saa aru, miks peab alati halvasti minema, et meile meelde tuleks, kui vedanud meil
tegelikult on. Kui kaotame oma lähedas, hakkame rääkima kui tähtis ta oli ning kui palju me
temast hoolisime