Mats Traat
sugestiivselt elujõudu ja –usku ning tulevikulootust.
Juba oma poeemis “Kassiopeia” üritab Mats Traat käsitleda veelgi
laiemaid – kogu koduplaneedi oleviku ja tuleviku sõlmprobleeme.
Globaalprobleemide tulekut tema luulesse 60-ndate aastate keskel
inspireerisid ilmselt teatud määral õpinguteaegsed vahetud kontaktid
Moskva kultuurikeskkonna ning selleaegse vene nõukogude
uudisluulega, mida ta on ka ise tõlkinud. Ent toonane Traat ei olnud veel
suuteline nii mastaapset ainet ja probleemiarendust ohjama, niisiis
kuhjab ta kujundeid ja kontraste kokku ning moraliseerib raevukalt.
Seega ei leidnud tema õiglaselt kritiseeriv ning hoiatav paatos
kunstiliselt täisväärset kehastust.
Mats Traadi järgmised värsiraamatud on eelnenud luuleteostest oma
põhitoonilt üha vaoshoitumad ja tasakaalukamad, ilma et autori kreedo
seejuures kardinaalselt muutunud oleks. Aina vähem pretendeerib ta
lõplike tõdede kuulutamisele, polemiseerib sagedamini hoopis
annaabi.ee 
