Enn vetemaa
üldsegi mitte paheline tegelane muutub tegutsedes iseenda vastandiks. Peale järelduste inimloomuse ja
käitumise kõlbelise struktuuri kohta teeb autor veel järeldusi selle kohta, kust kurjus pärineb ja kuidas see
ühiskonnas toimib. Just selles küsimuste ringis on autor eesti nüüdiskirjanduses andnud originaalse käsitluse
sellistele nähtustele nagu konformism, kõlbeline relativism, võõrandumine, isiksuse allakäik ning süü ja
vastutuse probleem.
Probleemiarenduse mõttes eriti oluline teos on «Väike reekviem suupillile», mis autori vaadete kujunemise
seisukohalt tundub «Pillimehele» eelnevat. See, mis «Pillimehes» sulab ühtseks ja terviklikuks elutajuks, on
«Reekviemist» välja loetav lausa autoripoolse teoretiseeringuna. Oma vaateid ja ideid teo ja tahte
vahekorrast arendatakse siin mitmes episoodis, kontrollitakse ideede kandvust eri tegelaste najal. Keskseks