Mis on Viimsi valla suurimad probleemid? Oma tänavaküsitluse viisime läbi Viimsi kahes suurimas kaubanduskeskuses. Küsitlesime erinevas vanuses ja soost inimesi. Suurim hulk inimesi tunnistas, et valla suurim probleem on halb teedeolukord. Üks noormees, kes rüüpas pingil kohvi, tõdes, et bussid sõidavad liiga harva Kamp poisse arvas, et vallas on puudu korralik staadion, kus saaks sporti teha ning tüdrukute suurmiaks sooviks oli suur kaubanduskeskus. Ühe keskealise paari probleemiks olid liiga kitsad sõiduteed: ,, Liiklus on hommikuti liiga tihe ning lapsed ei jõua tehti õigeks ajaks kooli." Vanemate inimeste ühiseks probleemiks oli see, et valla lasterohkuse tõttu on koolid ülerahvastatud. Lõpuks selgus, et inimestel on ühine arusaam Viimsi valla probleemdie suhtes.
laiaulatuslikumalt kasutatavate kuulide kaliiber 38 Special ja 22 Long Rifle puhul. 1973.aastaks oli välja arendatud 7-kihiline kevlari kiudainest kuulikindel vest, mille katsetamise tulemusena selgus, et kevlari märgumisel selle kaitsvad toimed vähenevad. Samuti halvenes kaitse kuulide vastu ultraviolettkiirguse tõttu, sealhulgas ka päikesevalguse pärast. Keemiline puhastus ja valgendajad halvendasid samuti materjali vastupidavust. Nende probleemdie vältimiseks arendati välja vettpidav vest, mis oli kaetud riidekiudega päikesevalgsue kahjulike mõjutegurite vältimiseks. Temperatuurilised omadused Kevlar säilitab vastupidavuse ja elastsuse ka madalatel temperatuuridel (kuni -196°C), kusjuures madalatel temperatuuridel tema vastupidavus isegi natuke tõuseb. Kuumutamisel kevlar ei sula, vaid laguneb suhteliselt kõrgetel temperatuuridel (430-480°C).
Vallad: sõjaga kaasnenud muutused, Petserimaa vallareform 1922, hinnangud valdade elujõulisusele, suur vallareform 1939. Valdu oli 20.saj alguses 366. 1920 moodustati Narva jõe taga kolm uut valda: Narva, Piiri ja Raja, Ka Petserimaal loodi neli suurt valda, mis veel tükeldati. Vadade õhendamised, ümbernimetamised ja piirimuutused kestsid löbi terve omariikluse aja. Üldiselt valdade arv tasapisi vähenes. Põhjuseks oli valdade väikesesus, mis tegi probleemdie lahendamise ebaefektiivseks. Põhjalikum haldusreform jäi demokraatia aegadel teostamata. 1939 tehti põhjalik vallareform. Selle asemel likvideeriti kõik 365 valda ja nende asemele tehti 248 uut, mis olid suuremad ja elujõulisemad. Valla rahva alampiir oli 1500 inimest, v.a paar saart. Linnad ja alevid: linnade arvu kasv, alevite teke ja kadumine, uued linnad. Linnu oli 1920 aastani 10. Vabadussõja lõppedes lisandusid Narva, Petseri ja Valga. Linnade kõrvale tekkisid ka alevid
annaabi.ee 
