“Orgaanika kui masin - masin kui orgaanika – Stelarci teose “Kolmas käsi” näitel”
poolust, anorgaaniline ja orgaaniline mis ühilduvad läbi nanotehnoloogia sel viisil et
tekib justkui uus liik, meie inimlik osa võtab üle nii mõndagi masinast kui sellega
ühineb. Masinlikkus oleks justkui üks tee haavamatusse ja surematusse, võit nõrkuse
ja degeneratsiooni üle. Stelarc tegeleb oma töös “Kolmas käsi” (robotkäega
perfomance`id aastatest 1980-1998, vt lisa 1.) just inimese ja masina suhte
küsimustega, täpsemalt robootika ja proteeside probleemaatikaga. Ka prillid on
proteesid, mis võimaldavad meil reaalsust täpsemalt kogeda ning selle kaudu maailma
kontrollida. Kuid erinevalt tavaarusaamale vastavast puudega inimene – terve inimene
vastandusest suhtub Stelarc inimese kehasse kui juba olemuslikult
mitteadekvaatsesse, tema jaoks ei ole asi lihtsalt prillides ning kontrollis vaid
eksperimendis. Kunstnik on Jaapani teadlastega koostöös loonud endale kolmanda
annaabi.ee 
