Blaise Pascal
niisugune oli jesuiitide moraali peajoon.
Pascali ,,Kirjades" tunnistab üks jesuiidipaater: ,,Nüüd lunastatakse patte suurema rõõmu ja
innuga, kui neid varem tehti; nõnda pesevad paljud inimesed endalt plekid sama kiiresti, kui
neid omandavad". Bossuet ütles, et jesuiidid ,, seavad patju patustajate küünarnukkide alla".
Kerge jumalakartlikkuse ,,teoreetiliseks platvormiks" oli õpetus tõenäolisest arvamusest, mis
Pascali järgi on ,, kõige selle lodevuse allikaks ja aluseks".
Probabilismi3 põhjendamiseks kasutasid jesuiidid kasuistikat4, skolastilist teadust, mis
määratles üldiste reeglite ja seaduste kohaldamise üksikjuhtudel. Moraalisfääris tegeles
kasuistika inimese mingi teo lubatavusastme kõlblusseaduse suhtes ehk südametunnistuse
allutamisega oludele.
Jesuiidid pidasid oma ülesandeks maksimaalset mugandumist ilma ja inimestega ja
sellepärast ei olnud mingi teo kaheldamatut lubamatuset nende jaoks olemaski. Nagu ei olnud