Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.
kontrollis lisaks Hispaaniale (ja kuni aastani 1668 ka Portugali) ka Madalmaade lõunaosa
(tänapäeva Belgia), suurt osa Itaaliast ja Franche-Comte’d (tänapäeva Ida-Prantsusmaal).
Kardinal Mazarini, kes oli Richelieu mantlipärija ning jätkas laias laastus viimase
välispoliitikat (ehkki oli igati kahvatum tegelane), lootis pärast jõudude vabanemist
Saksamaal Kolmekümneaastase sõja lõppedes laiendada riigi piire kuni Prnatsumaa nn
‘loomulike piirideni’ (Püreneed, Alpid ja Reini jõgi), hõivata Madalamaade lõunaosa
(Belgia ja Luksemburg), Franche-Comte, Põhja-Itaalia ja Kataloonia (katalaani keel on
miskit prantsuse ja hispaania, st kastiilia, keele vahepealset, ning katalaanid erinevad
tänapäevani suuresti ülejäänud hispaanlastest, sarnanedes paljus pigem prantslastega).
Ehkki Prantsusmaa oli Hispaaniast sõjaliselt üle, takistas Mazarini plaani elluviimist