19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
Teaduslik objekt ei saa olla intersubjektiivne, sest seda ei
saa uurida. Luuletuse tähendus on intersubjektiivselt ligipääsmatu, mida ei saa uurida. Kui
saaksime mingil viisil minna luuletaja psüühikasse, siis see läbielamine ei moodusta luuletuse
tähendust – luuletuse tähendus on midagi muud. Kus see muu tuleb? Seega peab edasi
täpsustama seda objekti. Luuletuse tähendus ei samastu psüühilise läbielamisega. Kolmas
järeldus: luuletaja ei ole oma teose privileegne tõlgendaja; luuletaja ise ei mõistagi oma teose
tähendust. Kust tähendus pärineb? Pärineb objektiivsest vaimust.
4. peatükk. Skeem lk 82, lehel.
Lk 84 – elu objektivatsioon. Psüühiline, elamus kitsamas tähenduses. Väljendus on elu
objektivatsioon. Objektivatsioon on – väliseks tegemine (teostame selle objektis; nt luuletaja
paneb luuletuse kirja), väljub privaatsfäärist ja saab väliseks objektiks); saab
annaabi.ee 
