RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SÜND JA INDIAANLASTE INIMÕIGUSED
leppe järgi pidi Kolumbus oma kuninglike käskijate jaoks avastama meretee Indiasse, seadma
seal sisse kaubandussidemed ja võtma Las Indias’e oma valdusesse. Kolumbus pidi teostama
Indias kõrgemat võimu asekuningana ning samuti oleks ta saanud sealt laekuvatest tuludest
oma osa.
Tehingut ei saanud aga siiski lepinguks nimetada, vaatamata sellele, et mõlemad pooled
tahtsid nii anda ja saada. Kolumbus pidi saama oma õigused vana keskaegse õigustava järgi
valitsejatelt privileegidena. Uue Maailma hõivamise algus lähtus õiguslikus mõttes
keskaegsest lääniideest.
Riik ei võinud veel nõuda endale õigusvõimu suveräänselt. Hispaania ja Portugal võitlesid
meretaguste avaruste pärast – vaieldi nii õiguse kui võimu üle. Ilmalik võim vajas teispoolset
kinnitus ning kuna endiselt võis selle anda üksnes paavst, siis jagasid kaks riiki maailma
paavsti otsuse alusel. Paavst andis aastal 1493 välja edikti „Muu hulgas (Inter caetera)“,
annaabi.ee 
