Nimetu
vasalliohtunikuks ja kaks kaasistujat e assesorit. Pm tegu aadlikohtuga, kuid aadliga seot
kohtuasju seal ei arut, kõrgema astme kohtud. 1626 a kui Eestimaal viibib pikemalt
Gustav II Adolf, siis ta plaanis meeskohtute töö ümber korraldada, tahtis 5 meeskohtut
teha( Alutagusele üks+ järva ja virumaa eraldada.)Tahtis aadlivalitsuse alt ära tuua,
kohtud oleksid hakanud saama riigilt palka, kuningas tahtis et nad mõistaks kohut rootsi
õiguste alusel. Ei õnnestunud aadlike privieegide tõttu. Meeskohtute kompetents siiski
suureneb. Üks saavutusi, mis kuningal oli mõttes oli see, et tp ei võinud mõisates kohut
mõista, nende kriminaalasjad tuli viia meeskohtute pädevusse.
3)III Alammaakohus, moodustatakse 1617. Luuakse ülemmaakohtu poolt et oma mahtu
vähendaks. Väiksemad hagid,mis jäävad alla 200 riigitaalri. President, 3
vasallikohtunikku, 2 assessorit.
4) Ülemmaakohus, nim ka rüütlikohtuks. Kohtu instantsi algus läheb tagasi Taani võimu
per
annaabi.ee 
