Ärkamisaeg Eestis
Hurda ja J.V.Jannseniga. Vaimse heaolu asemel rõhutas Jakobson materiaalset
ebaõiglust ja peale lõpuks oma ajalehe "Sakala" väljaandmist leidis ta rahva
hulgas suure poolehoiu. Esimesena esitas ta tsüklilise ajaloo kullu kohta kõne,
kus tõi välja valguse, pimeduse ja koidu aja. Kui Hurt ja Jannsen olid usklikud ja
lootsid eesti õnne saavutamisel baltisakslaste võimule, siis pani Jakobson suuri
lootusi Vene valitsuse toetusele, uskudes, et riigivõim tühistab baltisakslaste
privieegid ja taastab eestlaste õigused.
Seega tekkis Eesti rahvuslikku liikumisse lõhe, kus leebemat osapoolt esindasid
J. V. Jannsen ja J. Hurt, ulatuslike ümberkorraldusi pooldasid aga peale
C.R.Jakobsoni veel J. Köler ja M.Veske. 1880 aastail rahvuslik liikumine
nõrgenes, enamjaolt sellepärast, et süvenesid rikaste ja vaeste talupoegade
vastuolud. 1882. aasta märtsis Vändras suri Carl Robert Jakobson
kopsupõletikku, sokeerides sellega kogu eesti ühiskonda.
1881
annaabi.ee 
