Valuutakurss-riigi säilitatavad varad (kuld, laenud jm) Tööturg-tööjõu pakkumine ja nõudmine Tööpuudus-olukord, kus osa tööjõudu on sobiva töö puudumise pärast tööta Tööjõupuudus-olukord, kus töökohti on rohkem, kui töö tegijaid Deebetkaart-säästud, palk ja sissetulek talletatakse kaardile Krediitkaart-laenukaart, mille kulutused tuleb hiljem tasuda Et vähendada riigi osa majanduse reguleerijana, tehti: *tehased/ettevõtted läksid müüki privatiseeriti *idaturg kadus *avatud majandus; keelati kaitsetollid *põllumeestele anti toetusi *transiitkaubandus Vene ja lääneriikide vahel Plaanimajandus Turumajandus *määrav on plaan *hinna kujundab turg *hinna kehtestab valitsus *kaupade valik on lai *kaupade valik on väike *põhiline on eraomand *põhiline on riiklik omand *määrav on konkurents
aktsionär. Seega kapitali- ja rahaturgude osatähtsus finantsvahenduses on olnud väike. See on ka põhjus, miks euroopa ja eriti Jaapani kapitaliturd olid väheefektiivsemad ja vähelikviidsemad kui USA kapitaliturud. Neil ei olnud täita sellist rolli majanduses kui USAs. Suuremad ettevõtted on koondunud pankade juurde, milledelt saadakse vajadusel finantseerimist (Black 1998, lk. 215- 220). Saksamaal oli kuni 1996 aastani, mil privatiseeriti Deutsche Telecom omasid vähem kui 6% elanikest aktsiaid ja Prantsusmaal oli see arv 10%. Elanikkond üldiselt vältis seniajani aktsiatesse investeerimist. Eelistati hoida sääste hoiustena pangas. Aktsiaturust viiendik kuulus strateegiliste investeeringute eesmärgil pankadele ja kindlustusettevõtetele, kelle esindajad on ettevõtete juhtkondades. Otseselt sekkutakse vaid siis ettevõtte juhtimisse, kui panga laenud sattuvad ohtu.