Kristluse ajalugu TÜ 2018 sügis
Kiriku materiaalne
olukord paraneb tunduvalt, sest kirik hoiab alal antiikmaailma varandusi. Kirik paistis
germaanlastele atraktiivne. Germaanlased pakkusid kirikule aga omamoodi uut
õiglust, isikliku vapruse eeskuju ja ustavust valitsejate suhtes.
Vastandina Rooma tsentraalvõimule hakkas välja kujunema maakirikute süsteem.
Roomale alluvad piiskopkonnad tuli allutada germaanlaste võimule. Kirikuid
valitsesid kohalikud ülikud, kuningas või vürst. Tekkis keskaja lõpuni valdavaks
olnud "privaatkirik", mis oli Rooma alt mööndustega vabaks päästetud. Paavst ei
saanud sajandeid selle vastu midagi teha, sest kohalikud võimud olid liialt võimsad.
2. Bütsantsi kirik varakeskajal. Keiser Justinianus. Kiriku ja riigi suhted.
Monofüsiitlus.
Pärast Lääne-Rooma langemist germaanlaste kätte (kuigi ka germaanlased olid
ristiusu vastu võtnud, olid nad valdavalt ariuslased), jäi ainsa riigina peavoolu
katoliku usku esindama vaid Ida-Rooma keisririik. 451