Eesti geograafia
madal rannikumeri.
Kuhjevormid:
1. Kuhjelised rannaterassid
On eestis levinuimad rannakuhjevormid. On moodustunud kas setete risti või pikirände tulemusena ning kujutavad
endat kunagise või nüüdisaegse veekogu suunas pisut kaldu olevaid tasandikke. Kuhjelised terassi on tasasema
reljeefiga kui murrutuslavad. Setete paksus ulatub 10m kuni 20m, nt. Uulus, Sindi lähistel, Harkus ja Pritial. Setted
koosnevad peamiselt liivast ja aleuriidist ning paiknevad ranna sirgete ja eenduvate lõikude juures, lahekäärudes või
erivanuste rannajoonte vahele jäävatel madalaveelistel merepõhjaaladel.
2. Maasääred
Ebasümmeetriliste nõlvadega valli või künniselaadsed pinnavormid. On kujunenud ühepoolse pikirändelise settevoolu
toimel. Nende kõrgus on 23m ning laius 50100m, pikkus harilikult alla 1km. merepoolne nõlv on vastasnõlvast
laugem
annaabi.ee 
