Elektromagnetism
Päevavalguse liitkoosseisu avastas 1666. aastal Newton. Temalt pärinevad ka
spektri eri värvuste nimetused: violetne ( lilla ), tumesinine ( indigo ) sinine ( mõnes
õpikus helesinine ), roheline, kollane, oranz, punane.
Valge valguse spekter on tähelpanuväärne selle poolest, et monokromaatilised
(ühevärvilised) kiired järgnevad üksteisele pidevalt. Seepärast nimetatakse niisugust
spektrit pidevaks.
33
Kui ühelt prismalt saadud valge valguse spekter lasta teisele samasugusele prismale, mis
esimese suhtes on pööratud 180° võrra, ( ) saame uuesti valge valguse.
Lastes prismale mingi värvilise valguse kiire, näiteks rohelise, saame ekraanil
ainult rohelise valguse ja seda ainult selles kohas, kus valge valguse spektris on roheline
valgus.
Siit tuleneb järeldus, et pisma ei muuda valguse värvust, vaid lahutab valge
valguse koostisosadeks ( komponentideks ).