Vahelduv koormus, seega vähendan lubtavat muljumispinget 25%: - []C = 150 150 * 0,25 = 112.5 MPa Koormus: - M = 600 Nm Võlli läbimõõt - d1 = 30 mm Rummu laius - lv = 70 mm Joonis TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2. Liistliite tolerantsid DIN 6885 tabelist saadud andmed, valitud võlli läbimõõdu d1 = 30 mm järgi ning võttes istu tüübi TAVAistuks. (prismaliist) Võll w = 10 mm (N9) Rumm w = 10 mm (JS9) Võlli t1 = 4+0,2 mm Rummu t2 = 3,3+0,2 mm Liistu l = 70-0,3 mm Soone l = 70+0,3 mm Liistu kõrgus h = 7 mm 3 Tugevusarvutus liistliitele l lv - (5...8) Siit saame et liistu pikkus peaks jääma umbes 62-65 vahele. Õnneks ongi olemas just vastava pikkusega liist (eeliarvude reast valituna) ehk l = 63 mm lt = l w = 63 10 = 53 mm
p= [ p] Tugevusarvutus pindsurvele Ddl 2T = Lõikele Ddl [ ] d- tihvti läbimõõt D- sisemise detaili läbimõõt l-tihvti pikkus T-moment 45. Liist- ja kiilliited. Liigitus ja tugevusarvutus. Standartsete liistude ja pikkikiilude ristlõige b*h (l0*h) valitakse lähtudes võlli läbimõõtudest d, nende pikkused aga lubatavaid muljumispingeid arvestades. Liited jagunevad : prismaliist; regementliist ja pikikiil. 2T P= Arvutus tehakse pindsurvele dlk [ p ] 9 T-moment d- liitenimiläbimõõt l- liite pikkus k-liistu ja rummu vahelise kontaktpinna kõrgus [p]-lubatud pindsurve 46. Hammas- ja profiilliited. Kujundus ja tugevusarvutus. Hammasliide koosneb võllile töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga soontest rummuavas(ruumiavas). Kasut
Sele 13.3.1. Pikikiilliide. Eelpingestamata liited saadakse prisma- ja segmentliistudega. Nende liidete koostamisel ei teki detailides lisapinget. Prismaliistudega liidetes on liistu tööpindadeks kitsamad (kõrgusega h) külgpinnad. b t2 h t1 l Prismaliist Sele 13.3.2. Prismaliistuga liide 85 b t2 h t1 l Segmentliist 13.5.2. Liistliidete tugevusarvutus
H/js - nõrgalt tsentreeriv, annavad ainult (0,5...0,6) % pinguga liiteid.seega tsentreerimistäpsus ei ole suur kuid osandamine on lihtne, ei nõua erivahendeid, ist H/js annab enamasti lõtku ja kasutatakse kui liide on sageli lahtivõetav. H6/js5 - laagrikilp väikese elektrimootori keres, pinool täpse treipingi tagapukis, H7/js6 - väikerihmaratas võllil, vahetatav sidur võllil,veerelaagrivõru võllile või keresse võnkuva koormuse korral, H8/js7 - elektrimootori kilp keres, prismaliist puksisoones. H/k - normaalselt tsentreeriv, annavad (24... 68) % pinguga liiteid,tsentreerimine parem, koostatav käsivasaraga, kiirus mõõdukas. Istude H/k keskmised lõtkud on nullilähedased ja tagavad hea tsentreerimise rihma-, keti-, ja hammasrattaid ning siduripooli. Pöördemoment kantakse üle siiski liit-, tihvt- vms liiteelemendiga. H6/k5 - kolvisõrm kolvis, H7/k6 - hammasratas ülekandevõllil, laagrivõru võllil või keres pöörleval koormusel ja H8/k7
annaabi.ee 
