E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
siia vahi alla, et su rahutu keele läbi kahju ei sünniks. On su poeg tõesti esimese ree peal, siis
lasen ma ta elusalt kotist välja tõmmata ja sa võid teda viimast korda näha. Pärast ei näe ta
enam päevavalgust, ja niisama käi'b sinu käsi, kui sa iialgi veel lossi ligidale tuled.»
«Komtuuri-härra, veel üks sõna!» kisendas Krõõt hirmsas ahastuses; aga komtuur oli juba
uksest välja läinud ja ukse lukku keerahud.
Seni oli sepp Villu sõjameestega soojas toas priskesti purjutanud. Meeste näod lõkendasid,
mõned norskasid, käed pea all, laua ääres, mõned koguni juba selili põrandal maas, kuid sepp
valas kännud ikka uuesti täis ja tõendas, et kaks vaati täna tühjaks pidavat saama.
«Olgem täna rõõmsad, sest homme võime kõik surnud olla!» hüüdis Villu naerdes.
Sulased ei lasknud end palju sundida, vaid jõid vahvasti, kütsid sepa lahket kätt ja mõnasid
rüütlite ihnust, kes neile nii häid pidusid iialgi ei valmistanud.
annaabi.ee 
