elava fore hõimu hulgas. Haigus esines peamiselt naiste ja laste hulgas, meestel harva. Selgus, et see on seotud sealse kannibaalse rituaaliga: nimelt keedeti surnud sugukonnaliikmete ajust suppi, mida sõid naised ja lapsed, mehed sellest rituaalist osa ei võtnud; nad elasid enamasti perekondadest lahus, sõdides naaberhõimudega või tegeldes sõjaliste harjutustega mägilaagrites. Oletati, et haiguse põhjus on nakatunud ajukoe söömine (prioonidest siis veel midagi ei teatud). 1958. a. keelas Austraalia valitsus kannibalismi ära, peale seda on haigestumiste arv järjest vähenenud, 90ndatel pole enam ühtegi haigusjuhtu leitud. See teeb ka haiguse tekitaja põhjalikumat uurimist võimatuks, kuid tagantjärele tehtud uurimiste põhjal on järeldatud, et see võis olla CJD-variant. Huvitav on asjaolu, et teised hõimud ümbruskonnas ei haigestunud, kuigi neil oli sama komme. Arvatakse, et kunagi minevikus tekkis ühel fore-hõimu liikmel
peaaju hallolluse koldeline hävimine. Sümptomiteks esines väikeaju ataksia, käitumise muutused, nõtrus, müokloonia. Haigus esines peamiselt naiste ja laste hulgas, meestel harva. Selgus, et see on seotud sealse kannibaalse rituaaliga: nimelt keedeti surnud sugukonnaliikmete ajust suppi, mida sõid naised ja lapsed, mehed sellest rituaalist osa ei võtnud.Oletati, et haiguse põhjus on nakatunud ajukoe söömine (prioonidest siis veel midagi ei teatud). 1958. a. keelas Austraalia valitsus kannibalismi ära, peale seda on haigestumiste arv järjest vähenenud, 90ndatel pole enam ühtegi haigusjuhtu leitud. CreutzfeldtJakobi haigus CreutzfeldtJakob disease (CJD) on esimene spongiformne entsefalopaatia, mida inimesel diagnoositi 1920ndatel. See on haruldane haigus, mis esineb enamasti sporaadiliselt (85% juhtudest), kuid on ka perekondlikud vormid (1015%).
annaabi.ee 
