Prioonid ehk nakkushaigusetekitajad
Haiguse peiteaeg on
väga pikk, olenevalt liigist ja nakatumise teest mitmest kuust 10 aastani.
Prioonhaigused võib üle kanda surnud (või haigestunud) indiviidi ajukudede või nende
ekstraktide manustamisega suukaudselt, verre veri või ajju. Kõige infektsioossemad on pea
peaaju- ja seljaaju, lümfoidsed organid (peamiselt põrn) ja soolestikukude. Eksperimentaalselt
ei ole kinnitust leidnud haiguse levik lihaskoe, vere ja piima kaudu. Kõige kergemini toimub
nakatumine priooniallika inokuleerimisel peaajju, raskem on haigustekitajat üle kanda
intravenoosselt, subkutaanselt, intraperitoneaalselt või suu kaudu. Ka liikidevaheline ülekanne
on võimalik, kuid raskem kui sama liigi piires. Liigibarjäär on seda suurem, mida erinevamad
vastavad liigid geneetiliselt on ja mida erinevamad seega ka nende proteiinid on.
Seniste uurimiste alusel väidetakse, et emalt lapsele, loote- ega imikueas nakkus üle ei kandu.