Aastaaegade vaheldumine: näiliselt liigub Päike suvel pikema distantsi pikema ajaga kui talvel. 3. Taevakehade tegelik liikumine ei klapi näiva liikumisega. Tegelikust liikumisest saadi aru alles 1543. aastal. Päike tõuseb idast ja loojub läände. Päikese asemel Maa liigub ehk pöörleb ümber oma telje tekitades ööpäeva vaheldumise. Teoreetiliselt võiks ööpäeva vaheldumine olla kõigil Päikesesüsteemi planeetidel. Suvel on päeva pikkus ajaliselt kauem kestev kui talvisel prioodil, sest Maa on Päikese suhtes sellise kalde all, et suvel näeme me kauem Päikest kui talvel. Päike tõuseb ja loojub erineva ajavahemiku jooksul. Päikese asemel Maa liigub ehk tiirleb ümber tähe tekitades aastaaegade vaheldumise. 4. Täht kerakujuline ülikõrge temperatuuriga termotuumareaktsioone enda sisemuses läbi viiv taevakeha. Tähe ümber tiirlevad tavaliselt planeedid. Kaks lähimat tähte Maale on Päike ja Centauri
16. 17. sajandist paneb kiri paika pühaku staatuse. Osadel ikoonidel, eriti 18 saj, on erinevad suured kirjutised. Need kirjutised kannavad tihedalt ikooni ajalugu kirjeldavat tähtsust. Jumalaema ikoonidel on kirjutisi kiriku lauludest. Jumalaema ikoonidel on kohustuslik traditsiooniliselt kreeka keeles (MP Y Mater Theotokos). Teiseks selliseks kohustuslikuks kirjutiseks on Kristuse nime kirjutis (IC XC). Kirjutiste uurimine on tähtis ikooni vanuse määramisel. Kirja stiil oli igal prioodil olnud erinev. Nime olemasolu ikoonil aitab tuvastada tegelaskuju, see aga aitab määrata ikooni vanust, kuna ikoon ei saa olla vanem kui on pühak ise. Proovides lugeda ikooni kompositsiooni sümboolset tähendust, on vaja arvestada , et teatud pühakute kujutus ikoonil ei saa alati pidada palveliseks pöördumiseks antud pühaku poole. Ikoonimaalija üritas vahel pühaku kuju kaudu väljendada mingit tellija
annaabi.ee 
